Ta on eliit endurosõitjana võitnud kõik, mis võita annab, vallutanud Dakari luited ja on nüüd enduro koondise kapten. Jõime Calle'iga kohvi, et kuulda veidi lähemalt auväärsest ülesandest ja tema tulevikuplaanidest.
2003. aastal olite meie kataloogis pildil pärast Ränneslättsloppeti võitu ja on fantastiline, et olete ikka veel meiega !
– Jah, ma olen peaaegu pika ja ustava teenistuse eest „kuldkella“ välja teeninud? Kui teid ei rahulda miski peale parimate toodete, siis on valik lihtne – elukestev võrk!
Milline võit on teie arvates kõige lõbusam ja prestiižsem?
– Minu kõige lõbusam võit on Novemberkåsan 2008 kodus Vimmerbys, kus terve linn oli kodust väljas, nii vanad kui noored. Metsas oli uskumatu atmosfäär, kohal oli üle 20 000 pealtvaataja, nii et mets kees. Mäletan, kuidas lähenesin kurikuulsale „Borghults mosse'ile“, mis oli raja üks raskemaid lõike. Publik oli puudele riputanud luminofoorlambid ja kui ma mööda läksin, oli soos täielik disko ning publiku rõõmuhõisked soojendavad mind siiani. Täiesti eepiline päev minu elus, kui olin tsoonis ja tundsin end võitmatuna.
Muidu olen uhke, et sain: Ausa mängu trofee – auhinna, mille RF ja spordiajakirjanikud annavad sportlasele, kes on näidanud üles ausa mängu reegleid.
Oled aastaid olnud eliitsõitja, võitnud kõik etapid ja sõitnud isegi Dakari rallil. Kuidas oled suutnud motivatsiooni säilitada?
– Mulle on alati meeldinud treenida ja eriti enduro. Teekond on alati olnud eesmärk, olen seda viimastel aastatel mõistnud. See tunne, kui võtad kurvi ideaalselt või läbid keerulise lõigu elegantselt ja kergelt – jah, see annab mulle rõõmu ja meelerahu. Tänapäeval ei pea see olema võistlusel, sama tunde saan ka treeningu ajal. Aga ma tahan areneda ja olen uudishimulik ning valmis treenima, ma arvan, et see on võti, miks ma ikka veel sõidan.
Kui hoolikas sa tänapäeval oma toitumise ja treeninguga oled?
– Olen aja jooksul toidu suhtes „valivamaks“ muutunud. Nüüd söön palju kerget liha, kala, koorikloomi ja köögivilju. Hoian süsivesikute taseme üsna madalal, sest väiksema tarbimisega tunnen end paremini ja olen erksam. Treeningu puhul on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. Kuulan oma keha rohkem ja annan sellele rohkem aega taastumiseks.
Kas tagasi vaadates on midagi, mida oleksid saanud varem paremaks muuta? Mõeldes peamiselt toitumisele, vaimsele treeningule, liikuvustreeningule jne?
– Ma ei ole selline, kes tagasi vaatab, ma tahan olla olevikus. Ajalugu on juba kirjutatud... Aga muidugi pole ma pärast 40 aastat mootorrattasõitu just hüperaktiivne.
Sa oled saanud ka auväärse ametikoha SVEMO-s, kas saaksid sellest veidi lähemalt rääkida?
– Jah, mulle anti au saada Rootsi enduro koondise (juuniorid ja seeniorid mehed) kapteniks. Ma viin läbi treeninguid, laagreid ja osalen võistlustel nii Rootsis kui ka välismaal. On uskumatult põnev ja tore töötada noorte, näljaste inimestega, kes tahavad edasi liikuda.
Tänapäeval juhid ka oma ettevõtet ( https://bjerca.com ), mis korraldab loenguid, treeninglaagreid, töötubasid jne. Jõusaalitööstuses on pikka aega olnud populaarne omada oma treenerit ehk füsioterapeuti, kas see tundub levinud ka mootorrattatööstusesse?
– Jah, on küll. Kui soovid investeerida oma heaolusse ja oled huvitatud krossi/endurost, on see sama mis jõusaalis või muus sarnases kohas käimine. Mootorrattaga sõitmine on keeruline ja sellega kaasneb nii palju parameetreid, et sa ei saa kunagi valmis ega täielikult treenitud.
Millised on teie eesmärgid 2021. aastaks? Kas päevakorras on mingeid võistlusi?
– 2021. aasta eesmärk on joosta ringisõite ja Novemberkåsani. Võimalikud on ka külalisesinemised Rootsi meistrivõistluste sarjas. Seejärel keskendun tugevalt Bjerca AB arendamisele ja partnerite eest hoolitsemisele.
Täname Callet vestluse ja kõigi tarkade sõnade eest ning soovime talle edu kõigis tulevastes projektides!